Vallavanem võttis me küla inimesed ükspäev kokku ja teatas, et nüüd peame ikka igaüks ise
ka lõpuks panustama hakkama, vastasel korral jäävad majapidamised üksteise järel tühjaks,
valijaskond kuivab kokku ja needki vähesed teenusepakkujad kolivad lähimasse tõmbekeskusse,
maksud ei laeku ning vallavalitsemine kaotab üldse oma mõtte.
"Oot, mismõttes!" hüüatas selle peale Aadu, meie küla meestest kõikse noorem ja küllap
seetõttu kogenematu ning väheke liiga lahtise suuvärgiga:
"Aga Helbe, mida meie teha saame? Pealegi pole minu naisuke pidanud eales sellise jamaga
oma pead vaevama. Pidin õhtul ta niikuinii ära trenni viima ja vaevalt pärast enam sedasi
võhmalevõetud peaga mõttetööks masti on."-"Nonoh!" muutis vallavanem tooni: -"Edaspidi pole ma teile mingi lumehelbeke, kelle säras lillegi liigutamata ennast mõnusalt tunda! Kas tuleb koostöö või lõpeb ära see idamaine kõhutantsu trill ja trall, igakevadine kuljuste järele lõunamaale reisimine ja ilupiltidega eputamine!"
NB! Tegu on ilukirjandusliku fiktsiooniga!
Sellenimelist küla, inimesi ega kirjeldatud sündmusi ei eksisteeri!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar